EN ISO 374-1:2016

Kaitsekindad ohtlike kemikaalide ja mikroorganismide eest

Kemikaalid võivad tõsiselt kahjustada nii inimtervist kui ka keskkonda. Kaks kemikaali, kumbki teadaolevate omadustega, võivad kokkusegamisel põhjustada ootamatuid tagajärgi. Selles standardis esitatakse suunised, kuidas katsetada 18 kemikaali puhul lagundamist ja läbitungimist, kuid see ei kajasta kaitse tegelikku kestust töökohal ega segude ja puhaste kemikaalide vahelisi erinevusi.
Standardis määratakse kindlaks nõuded kinnastele, mis kaitsevad ohtlike kemikaalide ja mikroorganismide eest.
Kinda lühim lubatud vedelikukindel lõik peab vastama kinnaste minimaalsele pikkusele vastavalt standardile EN 420:2003 + A1:2009.

LÄBITUNGIMINE

Kemikaalid võivad tungida kindamaterjali aukudest jm defektidest läbi. Selleks et kinda saaks kemikaalikaitsekindana heaks kiita, ei tohi see standardi EN 374-2:2014 läbitungimiskatse ajal läbi lasta vett ega õhku.

LAGUNDAMINE

Kokkupuude kemikaaliga võib mõjuda kinda materjalile negatiivselt. Lagundamine tuleb kindlaks määrata iga kemikaali puhul vastavalt standardile EN 374-4:2013. Lagundamistulemus, mis on väljendatud protsendina (%), esitatakse kasutusjuhendis.

LÄBIMINE

Kemikaalid tungivad molekulaartasemel läbi kindamaterjali. Hinnatakse läbitungimisaega ja kinnas peab vastu pidama vähemalt järgmisele läbitungimisajale.
Tüüp A – 30 minutit (tase 2) vähemalt 6 katsekemikaali korral
Tüüp B – 30 minutit (tase 2) vähemalt 3 katsekemikaali korral
Tüüp C – 10 minutit (tase 1) vähemalt 1 katsekemikaali korral

EN374-types-1.png

A- ja B-tüüpi piktogrammi kolmas rida näitab, milliste kemikaalide eest kinnas kaitseb (vt allolevat tabelit). C-tüübil puudub kolmas rida ja see peab lühikest aega vastu ainult 1 kemikaalile.

EN374-test-chemicals-1.png

Katsekemikaalid on loetletud ülaltoodud tabelis ja kõiki 18 kemikaali tuleb läbitungimiskindluse suhtes katsetada vastavalt standardile EN 16523-1:2015.

EN374-protection-levels-2.png

MIKROORGANISMID

Kõiki kindaid tuleb katsetada mikroorganismide suhtes. Kindaid katsetatakse bakterite ja seente vastase kaitse suhtes, nõudmise korral ka viiruste suhtes vastavalt standardile EN 374-5:2016.